kolmapäev, 15. oktoober 2014

Puust ja punaseks: MIKS MITTE kanda oma last nägu väljapoole!

Linnapildis on tihti näha väikeseid lapsi nägu-väljapool kandekottides. Siin veelkord puust ja punaseks ning pikemalt, miks tasuks enne kaaluda, kui last sellisesse kõhukotti panna.

Füüsiline pool: 

Lapse selgroog on sündides C-tähe kujuline. S-tähe kuju võtab see alles siis, kui laps hakkab end püsti ajama ning kõndima. Ema kõhul konnaasendisse seotuna on lapse selg talle mugavas ning heas asendis. Kui laps panna kõhukotti nägu väljapoole, on tema selg sunnitud nõgusas asendis – see on pikema kandmise puhul aga lapse seljale väsitav ja ebamugav.

Oma suurt pead (tema väikese kehaga võrreldes) peab laps hoidma ise püsti. Puhkamiseks ja pea toetamiseks peab laps kallutama oma pea taha, mis sunnib tema selja jälle veel nõgusamaks. Üldiselt on ka nägu ettepoole kandmist võimaldavate kõhukottide juhendites kirjas punkt, et laps ei tohiks sellises asendis magama jääda. Magav laps ei sunni oma pead tahapoole toetama, vaid tõenäoliselt jääb pea ettepoole rippu. Lapse lõug läheb vastu tema rindkere ning lapse hingamisteed on kokku surutud (suru nüüd ise testimiseks oma lõug vastu rinda ja tunne kuidas hingamine läheb raskemaks). Täiskasvanul, kes last kannab, puudub lapsega silmkontakt. Ta ei näe, kas lapsel on kõik hästi, kas ta saab korralikult hingata ning ega ta seal magades vahepeal toitu välja ei aja.

Kuna enamjaolt on nägu väljapoole kandmist võimaldavad kõhukotid kitsa jalgevahega, siis ei saa me mööda nende mõjust lapse puusadele. Seda tüüpi kandmisvahendid ei toeta lapsele nii olulist konnaasendit (konnaasendis on lapse põlved toetatud püsimaks pepust ülevalpool (inglisekeelses maailmas tuntud ka kui M-position, sest lapse jalad ja pepu moodustavad M-tähe)). Kui lapsel on puusaliiges sündides ebaküps, siis see tähendab, et liigest moodustava vaagnaluu nn katus pole sünnimomendiks piisavalt välja arenenud. Kui seda ,,klõpsu” välja kutsudes või voldikeste järgi vaadates varem ei avastata, siis selgub see tõenäoliselt alles lapse 3. elukuul puusadele tehtavas ultrahelis. Last kolm kuud konnaasendis kandnuna olete teinud juba enda poolt kõik, et lapse puusad areneksid õigesti ja hästi. Ebaküpse puusaliigesega lapsed peaksid kitsa jalgevahega kottidest kindlasti väga kaugele hoidma. Gravitatsioon sikutab sirgeid jalgu allapoole ja halvimal juhul tekib puusaluu nihestus, kus puusaluu oma soklist lihtsalt välja vajub. Ka tervete puusadega lastele ei ole kitsa jalgevahega kott hea. Kui konnaasend tekitab lapsele mugava iste, kus ta on toetatud põlvest põlveni, siis kitsa jalgevahega kottidel on lapse kogu keharaskus koondunud tema jalgevahesse. Mugav? Vaevalt. Odavamate kandekottide puhul võib kitsas jalgevahe tekitada ka lapse sisereitel hõõrdumist.

Kandja kehale tundub laps raskem, kui ta ei ole pööratud kandja enda poole. Raskuskese on paigast ära ja kaal sikutab traksid õlgadest ettepoole. See tekitab sama efekti, kui siduda kandelina liiga lõdvalt – õlad ning alaselg kannavad palju suuremat koormust, kui peaks.

Psühholoogiline pool: ülestimulatsioon ja puuduv turvakontakt.

Vastsündinud lapse aju ei oska veel otsustada millist infot töödelda ja millist ignoreerida. Meie ajud teevad neid otsuseid päevad läbi – maksame aegajalt ka valede otsuste eest hinda, kui jalutame mööda tuttavatest inimestest ja saame pärast pahandada, et ei teretanud. Lapse aju aga töötleb ja protsessib iga vilkuvat tulukest, iga võbelevat lehekest, iga mööduvat autot ja inimest. See tekitab omakorda aga ülestimulatsiooni ja stressi. Kaitserefleksina jääb kurnatud laps tõenäoliselt sinna kotti rippu magama, nagu ma enne aga juba kirjutasin, ei ole nägu ettepoole magamine soovitav.

Laps õpib maailma tundma läbi ema ja isa või mõne teise turvalise isiku reaktsioone jälgides. Nii õpib ta käituma ise läbitehtud olukordades samamoodi. Kuidas käitub see suur inimene kui koer haugatab, kõlab tugev autosignaal või saluudipauk? Kas peab püsima rahulik või on nüüd õigus olla paanikas ja hirmul?

Kui lapsel on võimalus jälgida täiskasvanu suud rääkides, on see hea tema enda kõne arengule.

Nagu enne ka magamajäämise punkti juures sai mainitud, ei näe kandja last. On ta ehmunud? Tuleb tal toitu välja? Laps on laia maailma poole üksi, saamata vajadusel turvakontakti ema või isaga.

Tihti räägitakse väga uudishimulikust lapsest, kes nägu kandja poole kuidagi rahul ei ole. Parem oleks sel juhul kanda last puusal või hiljem, kui laps on suurem, ka ülevalpool seljal nii, et laps üle kandja õla maailma saaks uudistada. Väiksema lapse puhul on tal puusal aga vaateväli suurem, samal ajal säilib see nii oluline turvakontakt kandjaga.

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar