neljapäev, 16. aprill 2015

Hädaabi lapsekandmine kui õiget asja käepärast ei ole :)

Kuna minu väiksem on juba kahene ja enamjaolt kodust lahkudes TÄIESTI veendunud, et TEMA kärusse kindlasti ei istu, ning lina sisse ka ei taha, vaid vaja ilmtingimata ISE ja TIPA-TAPA teha, siis on paar korda kiirustades juhtunud, et oma asju ajama jõuame linna nii, et ei olegi käru, ega lina vaid ainult meie endi jalamootor. Jalamootor, teadagi, aga kahesel kipub pikematel käimistel väsima ja nii võib varsti kõlada "emme, opa!". Samamoodi aga, nagu väsib väikese kahese jalamootor, väsib ka linafännist emme treenimata kätemootor :)

Õnneks olen ma alati jumaldanud suuri pashmina salle ja nüüd rõõmuga avastanud, et ka need ajavad hädas asja ära. Tuleb vaid otsad siduda sõlme, nii nagu mehhiklased seovad oma lühikest 2,8m lina e Rebozot, visata see üle ühe õla nagu märss või rõngaslina ja voilá, teil on olemas täiesti hädapärane lapsekandmisvahend.
Natuke teadjamatele, kes ehk oma lühikest lina (Rebozot) on väiksema lapsega kasutanud. Suure lapse puhul ei pea see sõlm ilmtingimata libisev sõlm olema. Raskema lapse puhul jookseb ka libisev sõlm lukku ja seal ei ole vahet, kas see lukku ja pingule jooksnud sõlm on täiesti tavaline umbsõlm või on see algselt mõeldud libiseva sõlmena, läbi mille kergemat last kandes annab lina lõime haaval korralikult pingutada. Sidudes võiks jätta lina võimalikult pingule, sest nagu ma ütlesin, pärast enam pingutada võimalik ei ole.

Pikemateks kandmisteks kindlasti ei soovita aga hädapärast sülle magamajääva lapsega koju aitab jõuda küll :)

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar