laupäev, 22. august 2015

Füsioteraapia ja kandelina

ITK füsioterapeut Maarja Sädelt on üks hea artikkel sellest, kuidas tänapäeva moodsad vahendid pärsivad lapse normaalset arengut. (Loe artiklit SIIT!) Juba paljudele vanematele teadaolevast “patuste” nimekirjast võib leida käimistoolid, rippumistraksid, Bumbo tooli, isegi turvahälli - sest aegajalt tuleb ikka lapsevanematele meelde tuletada, et turvahäll ei ole koht, kus laps võiks oma päeva veeta. Pika sõidu puhul ikka paar tundi korraga, siis väike peatus ja laps turvahällist välja ja sirutus. Paljusid lapsekandmisfänne ehmatas aga artiklis üks sõna - lapse arengut pärssivate moodsate toodete sekka oli sattunud sõna KANDELINA.

“/.../Ära hoia last kodus tihti sundasendites (lamamistoolis, turvahällis, kandelinas jne). Motoorsete oskuste omandamiseks vajab laps liikumisvõimalust./.../"


Paanikaks ei ole siiski põhjust. Kindlasti ei saa Bumbo-iste, käimistooli, rippumistrakside ja kandelina mõju vahele tõmmata võrdusmärki. Seletan aga lahti, miks füsioterapeudi artiklisse võis see sõna üldse sattuda.

Esiteks tahaksin selles tsiteeritud lauses välja tuua sõnapaari KODUS TIHTI. Kus siis veel, kui mitte kodus oleks lapsel turvaline ja puhas põrandapind, kus harjutada peatõstmist, käputamist, pööramist ja roomamist. Seda kõike saab lapsele kõige paremini just nimelt kodus võimaldada. See ei tähenda, et aeg-ajalt, kui lapsel on pisut virilam periood - tulevad hambad, on gaasid, suurem lähedusevajadus või midagi muud, ei tohiks last kodus (ka pikemalt) linasse siduda. Ikka tohib - kui nutune periood möödas, siis saab ka jälle seda kõhuli olemist harjutada. Mis seda vaest nutust last seal tekil ikka kräunutada, et seda põrandaloleku linnukest päevaplaani kirja saada :)

Minu enda (lina)laps magas esimesed 4 kuud põhiliselt kõik oma lõunauned kandelinas. Ma ajastasin meelega oma asjaajamised ja kontoriskäigud tema lõunaunele. Kui me koju jõudsime, oli tal vaja süüa ja mähkmeid vahetada - kõht täis ja kuiv olla, siis oli tal hiljem tuju ja jaksu ka põrandal oma mänguasjadega tutvust teha (ning oma motoorseid oskusi arendada:) ). Õhtuti oli ta tavaliselt virilam, siis sai ta oma väikese uinaku enne pikemat ööund jälle issi kõhule seotult ära magada - seal kus issi tuttav ja turvaline lõhn, südametuksed ja kehasoojus. Päeval siis 3-4 h linas ja õhtuti vahel tunnike. Sinna vahele jäi ööpäevas palju tunde, kus ta magas oma voodis, meie kaisus, siputas tekil, uuris põrandapragusid, jutustas selg vastu meie jalgu jne jne jne. Asendeid mahtus ööpäeva palju erinevaid.

Õiges ja korrektses konnaasendis, kus laps on seotud nägu kandja poole, tema selg on korralikult toestatud, ning lapsel jookseb kandelina ilusti põlvest põlveni (mis on lapse pepust kõrgemal), areneb lapse lihaskond ka linas. Kui liigub kandja, õpib ka laps ennast lina sees (tasakaalus) hoidma. Turvaliselt linaga toestatult saab laps harjuda ka gravitatsiooni mõjuga oma kehale - areneb ka peahoid. Vähem oluline ei ole turvatunne. Kandja sülest uut ja suurt ja mürarikast maailma piiluda ja sellega tutvust teha on palju parem kui üksi vankris olles. Miks on lapse linas (ka heas kõhukotis) kandmine hea, sellest annab kirjutada terve artikli, mida ma ei hakka siin lahti kirjutama. Ma luban, et see tuleb järgmise postitusena ja siis lingin ma selle ka siia.


Ka kandelinas saab last kanda valesti. Jätan siin teemas pikemalt peatumata sellel, et paljud trikoolina tootjad avaldavad videomaterjale ja tootefotosid, kuidas laps on seotud trikoolinaga selga...ohhh, palun ärge kunagi tehke seda! Lisaks tehakse palju promofotosid lastest, kes on linaga seotud nägu ette, jalad rippumas....sellise siduse puhul kisan mina kõvemini, kui see artikli kirjutanud füsioterapeut. Ma ei hakka ise ühegi konkreetse tootja fotosid siin jagama. Pigem panen siia ühe no-name-linaga pildi. Ma olen sellest nii palju kirjutanud ja neid puusapilte jaganud, et ehk ei postita neid siia. Klikkige pigem puusadüsplaasia sildile ja need tulevad robinal välja.

Lisaks peaks ära mainima ka hälliasendi murekohad. Lapse parim asend kandelinas/kõhukotis on ....(ja nüüd kõik koos!) KONNAASEND! Ma olen kuulnud jaburaid teooriaid, et esimesed 3 kuud ei tohi last muus asendis kanda, kui hälliasendis - see on vale! Hälliasendis võib laps vajuda liiga kägarasse (lõug vastu rindkere), nii võib tal ka õhku väheks jääda. Vastsündinud lapsel ei pruugi olla aga jõudu, et ebamugavast asendist ise end välja rabeleda. Lisaks puusad, need puusad. Statistika järgi esineb ühel (tähtaegselt sündinud) lapsel kahekümnest puusades mingil määral ebastabiilsust. Last linas hälliasendis kandes on ta jalad sirgelt kokku surutud. Kui põlved on aga lapsel koos, siis avaldub pinge lapse puusaluudele. Puusadüsplaasiaga lapsel võib puusanapp oma pesast välja klõpsatada - ehk tekib puusanihestus.
Füsioterapeudid üle maailma ei ole kindlasti lapsekandmise vastu. Näiteks Austraalia Füsiteraapialiit (APA) on ametlikult heaks kiitnud Manduca lapsekandmiskoti. See on ka arusaadav, sest Manduca kotti ongi last suhteliselt keeruline valesti panna. Miks sedalaadi liit mitte kunagi ei saa heaks kiita kandelina? Sest nagu eespool välja toodud sai, siis on linaga laps võimalik siduda endale külge ka nii, et teadjamad sisemiselt nutavad.

Inimestel on kombeks kalduda äärmustesse. Miks ei lubata rasedatel süüa maksapasteedivõileiba? Kas keegi tõesti arvab, et ühest võileivast võiks tema A-vitamiini tase kehas tõusta ohtlike normideni? Seda kindlasti mitte, aga kui üks iiveldav rase avastaks, et ainus asi mis ta süüa suudab, on maksapasteedi võileib, siis võib juhtuda, et ta sööb kuid ainult maksapasteedivõileibu. Lihtsam on see arstidel üleüldse ära keelata. Sama on kõikvõimalike moodsate abivahenditega. Arvate, et ühelgi füsioterapeudil ei ole kodus nt BabyBjörni lamamistooli? :) Vanasti räägiti lapsevanematele, et porgandimahl on lastele väga tervislik  -  tänavapilti tekkis selle tulemusel palju oranži jumega lapsi...

Mõõdukus ja vaheldusrikkus on toredad sõnad. Neid mõlemaid võiks kõik ka oma ellu rohkem sisse tuua ;)



3 kommentaari:

  1. Tere, Kadri!

    Mulle hirmsasti meeldib lapsi linas kanda - mu kõik 3 on pisemana (ja ka suuremana, nii kuis jaksasin) laadad jms kus käruga raske, linas veetnud. Kodus, toas, olen vähem kasutanud. Pole olnud nagu vajadust. Aga küsimus - ma pole kunagi hälliasendi sidumist ära õppinud. Nüüd aga loen, et see polegi väga soovitatav. Kas siis on parem pisikest sünnist saati konnaasendis korralikult fikseerituna kanda? Millist lina soovitaksid alguses? Ma olen kasutanud trikoolina, kuidagi mõnusalt pehme pisikesele ümber panna. See ju peaks hoidma küll vastsündinut õiges asendis?

    VastaKustuta
  2. Tere, Katariina!

    Konnaasend on jah parim ja juba sünnist alates. Kui lapse rinnale tõstad, siis on ta ju ka oma loomulikus konnaasendis, lina võimaldabki last samamoodi kanda, lihtsalt käed vabana hoides ;) Trikoolina on alguses väga mõnus ja pehme, mugav on ka last sealt vajadusel sisse ja välja võtta. Oluline on siiski tajuda ka trikoolina puudujääke. Soojas toas (või õues) on ta kindlasti umbsem ja palavam kui kootud lina ning mingi hetk (ca lapse 9 kg juures) ei toeta see enam last ega kandjat piisavalt ning selle peaks välja vahetama kas kootud lina, MeiTai, rõngaslina või hoopis mõne kõhukoti vastu.

    VastaKustuta
  3. Arvestades ilmaolusid - äkki võiks natuke talvisest lapsekandmisest rääkida. Minu noorhärra on praegu pisike (1 kuu) ja mahub veel mehelt "laenatud" jope alla, aga talve lõpuks ei pruugi seda lõbu olla. Lisaks võiks ju poja mehele ka linasse anda, aga neile kahele midagi korraga küll selga ei mahu...

    VastaKustuta