neljapäev, 6. august 2015

Kuidas valida kandelina...

Aususe huvides ütlen kohe ära, et pikk kootud kandelina on minu kõige lemmikum lapsekandmisvahend. Miks? Sest see on lihtsalt nii mugav ja mitmekülgne. Kasutusaeg on sünnist alates. Võite oma vastsündinu kohe pärast esimest imetamist linaga rinnale siduda ja kosumine ja maailmaga tutvumine võib vanema turvalisi südametukseid kuulates alata. Kaua võib last kootud linas kanda? Kuni enda keha arvab, et jaksab. Kuni laps ütleb sulle ise, et ta ei tule täna linasse - sõidab hoopis tõukerattaga ;) Pika kootud lina puhul saan ise otsustada, kas seon lapse rinnale, puusale või selga. Kas toetan kogu lapse raskuse ühele õlale, kuniks teeme kiire käigu poodi või on täna pikem matk ees ja tõenäoline lõunauinak linas ja teen korraliku siduse kus raskus toetub kahele õlale ja rindkerele. Kui järgida kaht reeglit, et siduma peab tihkelt ning lapse pepu peab olema ülevalpool (või samal tasemel kui) kandja naba siis on raskuskese paigas ja ka suurema ja raskema lapse raskus tundub kergem kui tema reaalne kaal.

Mul on kohutavalt kurb lugeda neid kogemusi, kus kirjutatakse, et "kasutasin lina aga juba 9-kuusena oli laps liiga raske ja ma ei jõudnud teda enam kanda". Enamikel juhtudel on siis:

  1. lina olnud liiga lõdvalt seotud (raskus kisub ette ja alla) ning õlad hakkavad valutama nagu oleks 2 hiiglaslikku pesulõksu õlgade küljes. 
  2. Lapse pepu on olnud liiga all: kandja ei saa istuda, sest lapse jalad on ees, raskuskese on paigast, kandja alaselg väsib kiiresti ja hakkab lõpuks valutama.
  3. kasutatud on (selleks juba liiga raske lapse puhul) trikookangast lina, mis lapse raskuse jõul venitab ka korralikult pingutatud lina alla ja ette (vaata punkte 1 ja 2). 
Korrektselt seotud kandelinas on ka lapsel hea ja mugav olla. Lina peaks teda korralikult toestama põlvest põlveni, pepu põlvedest veidi allpool. Kitsa põhjaga kotiga võrreldes, kus eelistaksid sina veeta tunni, kaks - rippudes jalad sirgelt allapoole, kogu keha raskus jalgevahele ja suguelunditele toetatud või justkui kangast ripptoolis istudes, kus põlved toolist väljas? Lisaks saab kandelinas ka edukalt imetada nii, et keegi ümbritsevatest inimestest ei saa arugi, et keegi kuskil põues süüa saab. Kandelinaga saab juba enne ilmakodaniku sündi toestada oma kasvavat kõhtu, ning pärast lapse sündi kasutada lina jälle sünnitusjärgse korsetina...pika lina puhul võib samaaegselt linas olla ka laps :) Kandelina võib siduda lapsele hälliks, suuremale lapsele söögilaua alla või õues suure oksa külge kiigeks ja mina ise kasutan lina tihti piknikulinana, kui lastega kuskile rohelusse jalutan, et kaasavõetud toit siis ilma nautides ära nosida.

Kuidas siis kandelina endale valida? Lihtsaim moodus on guugeldada lähim pood, astuda sinna sisse ja valida endale välja pika lina kõige lemmikum värv ja muster. Keskmisele inimesele sobib põhisiduse tegemiseks pikkus 4,5m ja suuremale inimesele 5,1m lina. Tehtud! :)

Kes veidi rohkem tahab sellesse teemasse aga süübida ja pisut rohkem infot koguda, sellel võib kandelinade maailm aga alguses silmist kirjuks võtta. 

Levinuimad kandelina tüübid:

  • Märss - torukujuliseks õmmeldud kangas - enamjaolt ilma reguleerimisvõimaluseta. Kandja ostab endale enda kehasuurust silmas pidades (S, M, L, XL) märsi. Märss asetatakse ühele õlale, vastaspuusale istub märsi sisse laps. Boonus on lihtsus ja kompaktsus, käekotis võtab ikka väga vähe ruumi, miinuseks asendite piiratus ning see, et kui peres on kandjad erineva suurusega, siis peaks hankima mitu märssi. Võib kasutada ka topeltmärsina, üks märss ühele õlale, teine teisele - lapse saab panna siis kõhule. Väga hea vahend, kui laps on juba suurem ja käru jääb vahel koju, kuid väikesed jalad kipuvad veel väsima. Ei pea seda kahest, kolmest süles tassima, märss kotti ja jälle on lihtsam. Märsse on erinevaid, osad on lubatud sünnist alates, teised mitte. Ise soovitaksin reeglina märssi lapsele, kes juba ise ka puusal istub. 

Erinevad õlatüübid rõngaslinal
  • Rõngaslina - tavaliselt veidi alla 2 meetrisest kangast tehtud lina, kus ühes lina otsas on 2 rõngast. Näiliselt ja foorumites reklaamitud justkui lihtsam vahend kui pikk lina - nõustajana pean aga mainima, et paljud jäävad pingutamisega ikkagi jänni ja jõuavad enne nipi kättesaamist osta ja ära õppida pika kootud lina sidumise :) Ei ole lihtsam, teistmoodi on. Raskus on alati ühel õlal, laps saab olla konnaasendis kõhul, puusal ja ka äärmise ettevaatusega seljal (kogenud kandja). Müüakse rõngaslina tihti ka soovitusega, et väga lihtne on hälliasendis last linas imetada. Siinkohal peaks siiski rõhutama, et konnaasend on lapse kasvavale kumerale seljale ja arenevatele puusadele parim asend! Hälliasendis võib lapsel olla lõug surutud vastu rindkere ja nii võib vajaka jääda hapniku vabast liikumisest. Lisaks võib pingutatud rõngaslina suruda kokku lapse põlved, mis omakorda tekitab koormust lapse puusadele.
    Oluline osa rõngaslina mugavusest on see, kuidas rõngad on kanga külge õmmeldud. Ma olen katsetanud erinevaid ja pean ise kõige mugavamaks laia kroogitud õlga (inglise keeles gathered shoulder). See katab õla mugavalt ja raskus toetub laialt kandja õlanukile. Kitsa õlaosaga rõngaslina võib lapse raskuse jõul liikuda vastu kandja kaela ja seal hakata soonima. Samas on väiksema kondiga inimestel see kroogitud õlg jälle õlal vahel liiga lai, ning neile on ehk mugavam veidi kompaktsem õlg - nt pleated või polsterdatud õlg, kus õla peale jääva kanga sisse on lisatud pehmendus.
    Väikese huvitava lisamärkusena võiks veel mainida, et on olemas veel üks rõngaslinade õlatüüp nimetusega eesti. See jääb laiuselt sinna gathered ja pleated õla vahele ning on patenteeritud ja hetkel kasutatud vaid ühe tootja poolt (mitte Eesti ettevõte :) ). 
  • Trikoolina - venivast kangast pikk lina. Tihti saadaval kahes suuruses ca 4.6m keskmisele- ja 5.4m suuremale kandjale. Boonusena on venivat lina alguses lihtsam kasutada - trikoolina andestab paljud pingutusvead. Lapse saab linast välja võtta ja ta sinna tagasi panna ilma, et peaks vahepeal lina uuesti siduma. Sobib alates sünnist kuid ammendab end ära, kui laps on ca 8-9 kuune, siis ei toeta lina last enam piisavalt. Laps vajub ette ja alla - kandjal hakkavad valutama õlad ja alaselg. Lisaks on veniva kanga tõttu lapsel võimalik visata silda - kangas venib lihtsalt koos lapsega. Seetõttu EI TOHI trikoolinaga üritada ühtegi seljasidust! Kindlasti on trikookangas ka palavam kui kootud lina. Trikoolina puhul peab lapse selja taga olema alati 3 kihti kangast, kootud lina puhul võib lapse selga toestada vaid 1 kiht. See on suvel palavaga või soojas toas tihti oluline argument kootud lina kasuks.

ja nüüd pisut pikemalt minu lemmikust...
Kootud lina. Erinevad pikkused, erinevad kangad. Heal kootud linal on kerge diagonaalvenivus, see annab mugavuse nii kandjale kui lapsele. Kootud lina materjal võib olla 100% puuvill; puuvillase ja linase segu; 100% linane; puuvilla ja siidi segu; puuvilla ja meriinovilla segu; 83% Egiptuse puuvilla, 10% linase, 5% siidi ja 2% kašmiiri segu. Variante on sadu ja vastavalt kangale ja kudumistehnikale varieeruvad hinnad pika lina puhul ca 50 eurost kuni 3000 ja rohkem euroni välja. Odavamad on lihtsad masinkootud puuvillased kandelinad, veidi kõrgema hinnaga on žakaardkoes kuduvate masinatega kootud linad (lina on nö kahepoolne, kus ühelpool on mustrivärvid ühtepidi ja teiselpool teistpidi (nt valge sinisega versus sinine valgega)). Didymos kasutab oma kandelinades orgaanilist puuvilla, mis jällegi tõstab hinda. Väikesed ettevõtted, kes käsitsi kandelinu koovad, kuulutavad aeg-ajalt FB-s välja loosikampaaniaid. Sadu ja sadu fänne osaleb ja kõik nad teevad juba paljudele tuttavat like-share-comment mängu - auhinnaks....võimalus OSTA endale kandelina, mis maksab 400 või 1500 eurot.

Kandelina puhul on muidugi lisaks hinnale oluline ka kanga paksus ja kude. Toon mõned näited Eestis müügil olevate linade abil.
  • Amazonase kandelinad on 100% puuvillased, viimastel aastatel pigem õhemad (kõik ca 180g/m2), kangas on samas tugev ning toetab ka natuke kaalukamat põngerjat hästi. Mustrid on hästi lihtsad, põhiliselt erinevate värvidega triibulised - aus tööhobune, nagu ma seda ise kutsun. 
  • Hoppediz toodab ka paksema koega kandelinu kuid maaletooja Linalaps on otsustanud neid linu mitte tarnida ning eelistab lightweight linu, mis on suvel mõnusad õhukesed. Minu esimene lina oli Hoppediz lightweight ja umbes 14kg-ni oli see mugav lina. Samuti on mu kogus olemas Hoppedizi žakaardlina, mis on lihtsalt nii õhkama panevalt ilus :) Õhuke ja veidi libe - tegin esimestel päevadel erinevaid siduseid kuni see libedus veidi lina seest kadus ja korralikult hoidma hakkas. Mustrid on muidugi eriti kaunid ja paljud ostavad endale just sellepärast ühe või teise lina, et lina ju nagu suur aksessuaar on pidevalt küljes ja moodustab suure osa outfitist. Kui mu linalaps sai 3 ja hakkas ületama seda 15kg piiri, siis lõpuks tundsin, et nüüd tahaksin veidi robustsemat lina (suurem gsm), millel muster kõrgem, lina ise paksem ja mis aitab sellist suuremat last paremini kandja jaoks toetada. 
  • Yaro linadega saabusid Eestisse jaemüüki ka erinevamad kangasegud - puuvill ja vetikad, puuvill ja kanep, puuvill ja vill, puuvill ja siid jne jne jne. Pigem veidi paksemad linad, mis vajavad sissetöötamist aga toetavad seetõttu väga hästi ka raskemat last. Parim viis kange lina ruttu pehmeks muuta - läbi pesta, aurutada ja siis ümber söögilaua suuremale lapsele rippkiigeks siduda. Mustrid on luksuslikud ja kaunid. Sama mustrit väga palju Eestis vastu ei jaluta, sest toodetakse ühte satsi vähe. Edasimüüjatele antakse võimalus lina tellida, siis saab see enamjaolt kohe ka otsa (alles jäävad tavaliselt ebapopulaarsemad pikkused) ja uuesti läheb sama värv ja kangasegu tootmisesse võibolla alles kuude pärast - kui üldse. 
  • Didymos kasutab oma linade kudumisel orgaanilist puuvilla. See on väga oluline aspekt paljudele emadele, kes oma lapsele vaid mahedaid kangaid naha vastu soovivad osta. Didymose populaarseimal linal Indiol on küll eelmainitutest tugevam ja paksem kangas, kuid mustrilise koe tõttu pakub ta ka raskema lapse puhul mõnusat toestust ja on seega paljude lemmikuks saanud. Vajab kindlasti sissetöötamist. Läbi pesta, rullida, sõlmida ja siduda kuni lina pehmeks läheb.

Kui internetist kootud kandelina hakata ostma, siis peaks endale kõigepealt selgeks tegema ka selle, mis suurust lina vaja on. Populaarsemad kandelinad on nö baaslinad. Baaslina on lina, millega kandja saab teha põhisiduse - FWCC (front wrap cross carry, topeltristiga smokivöö). Keskmise kehaehitusega inimese baaslina on 4,5 (või 4,6) meetrit, keskmisest suuremat rõivanumbrit (umbes alates suurusest 46) kandev isik võiks juba kaaluda 5,1 meetrise lina hankimist. Kui osad tootjad nendes kahes suuruses ainult linu toodavadki, siis enamiku tootjate käest saab endale täiesti piisava baaslina (nt 4,2 m pika lina) ka lühike ja väikese kondiga kandja. Lisaks on olemas päris lühikesed linad, mida saab endale külge siduda nt samamoodi, nagu on keha ümber märss või rõngaslina. Lina toetub ühele õlale ja rõngaste asemel saab lina kinnitada ja pingutada hoopis libiseva sõlme abil.
Välismaa lehtedel on lina suurused ka tihti nummerdatud ning samal ajal ei ole kuskil märgitud, kui pikka lina antud suurusnumber tähistab. Toon siin ära suurused:
  • Suurus 1 - 2m-2,5m
  • Suurus 2 - 2,6m-2,7m
  • Suurus 3 - 3,1m-3,2m
  • Suurus 4 - 3,6m-3,7m
  • Suurus 5 - 4,1m-4,2m
  • Suurus 6 - 4,5m-4,7m
  • Suurus 7 - 5,1m-5,2m 
  • Suurus 8 - 5,6m-5,7m
Algajale linatajale soovitan ise siis vastavalt kehasuurusele hankida endale suurus 6 (4,5m) või 7 (5,1m) lina, millega põhivõtteid teha ja harjutada. Kui laps ja huvi kasvab, küll siis jõuab ka neid lühemaid linu hankida ;) 

Milline lina siis valida? Vastsündinud lapse puhul, kui kanda soovitakse tihti ja pigem palju on pikk kandelina parim. Kui laps sünnib sügisel, talvel, ehk isegi varakevadel siis võib kaaluda alguses ka trikoolina hankimist - suvel on sellega tõesti palav. Tuleb aga arvestada, et mingi hetk on vaja trikoolinast loobuda ja hankida kootud lina. Kuna kootud lina sobib ka juba sünnist alates, siis võib trikoolina etapi ka lihtsalt vahele jätta ;) 
Kui pere ei näe ennast palju pikaajaliselt linatamas ning kandmisvahend hangitakse pigem lühiajalisteks "sutsakateks", siis võib pere ideaalvahend olla hoopis rõngaslina. Väga hea variant kui sõidetakse pigem kogu aeg autoga. Kuskil ostukeskuse parkimisplatsil on last palju lihtsam rõngaslinasse pista kui autode vahel pikkade kandelina sabadega mässata.
 Kui laps on juba suurem, eriti nende kahe ja kolmeaastaste puhul, kelle puhul võib juhtuda et linna satutakse ilma käruta ja siis tassitakse seda last pikka aega süles...siis on omal kohal märss. Kiire, rullikeeratuna imepisike. 

Variante on palju ja see vahend, mis ühele ideaalne ei pruugi olla seda teisele. Uuri, kaalu ja käi kuskil poes võimalikke variante näppimas ja proovimas. Küll sa selle õige ära tunned ;)







Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar