esmaspäev, 21. märts 2016

Pere ja Kodu moeseeriast ja kuidas ma ei taha seda vol2 nimetada.

*uuendatud*

Huh, et siis märtsikuu Pere ja Kodu moeseeria "Emad ja tibud". Olete näinud?

"Juba ammustel aegadel kandsid emad beebisid enda ligi - kõhul, seljas või puusal. /.../ Seekordseks moeseeriaks saimegi inspiratsiooni vana aja piltidest."

oeh!

Ütleme kohe alguses, et mind iseenesest teeb rõõmsaks, et lapsekandmine ajakirjanduses ka kajastamist leiab. Mõte on tore ja vähemalt selle kummardava naise pildi puhul teadsin ma kohe, milline pilt inspiratsiooni andis.


Aga alustame algusest...

Jaanuarikuus võeti ühendust Linalapsega ja sooviti temalt laenata pildistamise tarbeks kandelinu - loomulikult oli Linalaps rõõmuga nõus. Kuna mingite vestluste käigus selgus, et neil linasidumisega väga kogemust ei ole, siis soovitas Linalaps minuga ühendust võtta, et nõustamine enne fotosessiooni läbi teha. Läbi Linalapse sai kokku lepitud ka konsultatsiooni aeg - keegi paraku kohale ei ilmunud. Hiljem on välja tulnud, et tegu oli juba sel hetkel suurte möödarääkimistega. Tiim, kes pilte tegi, arvas, et nad on linadega üksinda mässama jäetud ja Telliskivist saavad nad pildistamiseks vaid ruutlina (millest nad otsustasid loobuda).  Samal ajal ootasin mina neid närviliselt Telliskivis.

Vähemalt saime enne trükki minekut kätte toimunud fotosessiooni toormaterjali...

Need linad olid seotud liiga lõdvalt, kõikidel piltidel oli laps seotud liiga alla. Üks pilt, mis mind täiesti tagajalgadele ajas, oli see, kus lina on modellil ühel õlal ja laps seal (liiga all) sees. See lina on lõtv, laperdav...laps oli selle lõdva laperdava lina sees aga kaks jalga kõrvuti(!!!). Kui modell oleks usaldanud talle külge seotud lina last hoidma, oleks see väike modell selja peale põrandale lennanud. Linalaps ütles, et tema selliste piltidega nõus ei ole - vastuseks lubasid nad Linalapse nime mitte avaldada. Ma helistasin toimetusse ja palusin neid, et nad seda moeseeriat ei avalikustaks. Tõin välja valupunktid ja rõhusin sellele, et Pere ja Kodu on ajakiri, millel on vastutus näidata õiget eeskuju ja mitte propageerida valesid sidumisvõtteid. Nad ütlesid, et arutavad asja. Vastust saamata ja kuna ma järgmisel päeval juba tegelikult teadsin ka seda, et järgmise numbri kaas on juba trükis, siis kirjutasin neile veelkord pika kirja...sain vastuseks, et see "shoot" ajakirja ei lähe ja nad siis vaatavad, et mis siis nüüd saab. Ohkasin kergendatult ja tegin vist ka väikse "happy-dance" moodi asjanduse.
Veebruarikuu Pere ja Kodu ilmus, ning moeseeriaks oli midagi muud. Olin rõõmus ja rahul.

Märtsikuu ajakiri mulle millegipärast postkasti kohe ei jõudnud, selleks hetkeks kui enda numbri kätte sain, teadsin juba tuttavate käest, mis mind seal ees ootab...

Samad pildid!

Võtame siis murekohad punkthaaval läbi:

1.) Laps tuleb siduda linaga nii, et see ei laseks lapsel end linast välja kallutada. See fotograafi inspireerinud foto Aafrika naisest, kel Khangaga laps seljal...näete kui tihkelt see lina last toetab? Selle modelli asemel ma sealt kummargil asendist püsti ei tõuseks ilma, et ma lapse enne käe alt sülle libistaks.

2.) Liiga all, LIIGA all! Jah, ma tean, et need Khangaga naised seovad lapsed sinna alla selga. AGA meie elame pisut teistsuguses kultuuriruumis. Siin on kehtestatud turvanormid, millest võiks üritada, eriti laste puhul, kinni pidada. Laps seotakse linaga selga nii, et kandja kuuleb lapse hingamist. See "norm" on välja mõeldud laste turvalisuseks ja kaitseks...et kandja teaks ja kuuleks, et lapsega on selja taga kõik hästi. Siin meie kultuuriruumis ei oleks ka ilmselt väga suurt menu Uus-Guinea Bilumidel, kus laps hälliasendis võrkkoti laadses vahendis ema selja taga ripub, kogu lapse raskus emal otsaees.
Uus-Guineas kasutusel olev Bilum. Laps on võrgus hälliasendis.
3.) Jätsin "magustoiduks" selle üheõlasiduse, kus laps toormaterjalil kaks jalga kõrvuti ohtlikult süles oli. Sellel pildil oli ajakirja trükki jõudmise ajaks lapsel üks jalg maha PhotoShopitud. Kui tähelepanelikult vaadata, siis mõjub see pilt väga ebaloomulikult. Naise mantlihõlmad on vist erinevatelt fotodelt kokku tõstetud, lapsele on joonistatud juurde pepukaart ja üks jalg on kadunud, et jätta muljet justkui ta istuks puusal. Laps on jätkuvalt (PhotoShopist hoolimata) liiga lõdvas linas, liiga all (mitte "Close Enough to Kiss"). Kui juba PhotoShoppimiseks läks, siis oleks pidanud selle lapse jala ka põlvest allpoole suunama. Hetkel on lapse jalg jätkuvalt valesti. Ja kuigi ma tean, et teiselpool modelli tegelikult mingit jalga ei olegi, siis näiliselt on lapse jalad pildil liiga laias ja venitatud asendis (spagaat).

Maailm muutub kogu aeg, muutuvad ka turvanõuded ja reeglid. Need sidused, mis olid meil lubatud ja soovitatud 10 aastat tagasi, ei ole seda enam. USAs suri kokkusurutud ja hooletu hälliasendi tõttu lämbumise kätte ära 6 imikut, enne kui keelustati seal Infantino lapsekandmiskott. Hälliasendit koolitajad enam ei soovita, kui - siis vaid lühiajaliseks imetamiseks või äärmiselt kogenud linakasutaja puhul.

Ma ei tahaks uskuda, et Pere ja Kodu oleks järgmine kord nõus trükkima fotograafi nägemust ajaloost inspireeritud moeseeriast, kus 5-6 moekates disainriietes last kihutava Moskvitši tagaistmel rõõmsalt ilma igasuguse turvavarustuseta rapuvad. Ometi sõitsime me, 80ndate lapsed oma vanemate ja vanavanemate autodes maale just nii. Turvarihmadest tagaistmel polnud paljud kuulnudki, rääkimata et keegi oleks neid ka kinnitada üritanud kui nad juhuslikult autos ka olemas olid. Kah ju ajalooline... Miks on kandelinade valesti ja ebaturvaliselt sidumine ajakirja moeseerias ok?! Abi ju pakuti!

Ma olen jälle ja jälle valmis välja tulema. Küsige nõu! Kutsuge appi!

Artipoppe Argus Self-Portrait
Teeme ilusad, ägedad moeseeriad. Sellised, nagu nt Artipoppe teeb (mis ilmuvad muuseas tihti ka Vogue ajakirjas).


Hilisem kommentaar ilmunud postitusele ja asjaosaliste enda versioonid juhtunust:

Linalapse versioon: Helistati ja sooviti linu. Ütlesin, et peab käima enne nõustamisel Telliskivis - esialgselt pakkudes, et enne linu ei anna, kui nad sealt läbi ei käi aga kuna olin ise pikali voodis haige, siis lasin linade koti oma lapsel siiski üle ukse ära anda. Kui ma järgmine päev neile helistasin, teades selleks hetkeks, et Telliskivis ei käidud, siis oli pildistamine juba käimas. Telefonis öeldi, et me saame siin hakkama ja rääkida väga ei saa. Eeldasin, et kui pildid mulle ei sobi, siis trükki need ei lähe. Saanud pilte näha, pakuti võimalus piltidelt mu nimi eemaldada, kuid, et pildid ilmuvad ikkagi.

Fotograafi versioon: Tuli äge idee, inspireerituna vana-aja piltidest, teha moeseeria kus lapsed linas. Võtsime ühendust linade saamiseks Linalapsega. Pidime saama linad tema käest ja mingile linale järele minema ka Telliskivisse, kuid sellest viimasest otsustasime ajanappuse tõttu loobuda. Kõik oli tore ja äge. Linalapse reaktsioon toormaterjalile ja, et tema end sellega nimeliselt siduda ei taha, oli tõeline šokk. Paar päeva hiljem võttis meiega ühendust Pere ja Kodu, ning ütles, et pildiseeriaga on probleem ja see ei ilmu. Käisin ise koolitusel teise kandmisnõustaja juures ja tema juhendamise järgi viisin PhotoShopiga sisse ka võimalikud muudatused piltidel. Kuna see pidi olema vaid moeseeria ja mitte linasidumisõpetus, siis sain rohelise tule ja selle jutuga pöördusin ka uuesti Pere ja Kodu jutule. Moeseeria läks uuesti trükki.

Minu kokkuvõte: Kogu toimunu on üks kohutav tohuvabohu, hunnik möödarääkimisi ja kommunikatsiooni ERROR! See, et mina neid nõustamisele ootasin, jäi fototiimil arusaamatuks. Pere ja Kodu minu soovitustele reageeris ja pildiseeria eemaldas, kuid saades info, et nüüd on korras, siis sellest ka lähtus, mistõttu see kõik trükki läks. Ma jään enda arvamuse juurde, et see ei oleks pidanud ilmuma sellisena nagu see ilmus. Kui seal kõrval oleksid ka trükitud olnud need ajaloolised pildid, mis inspireerisid ning disclosure suurelt, et SEE EI OLE ÕPETUS!!! (mille õnge läks ilmselt ka teine kandmisnõustaja, eeldades, et kontekst tuuakse välja selgeltmõistetavana) siis ei oleks ma ka oma blogipostitust kirjutanud sellisena nagu ma seda tegin. Ma lappasin fotograafiga rääkides neid pilte edasi-tagasi KORDUVALT enne kui selle alt üles jooksva kirbukirjas teksti üles leidsin. Paraku jäi see sõnum seal väga raskesti märgatavaks. Ma olen neid pilte saatnud ka oma teistele kandmisnõustajatest tuttavatele maailmas ja seni vastanutest on kõik ka minuga nõus. Ma ei tagane oma arvamusest.

Pere ja Kodu on muidugi seekord sattunud kogu selle tohuvabohu keskele, hetkel on nad ehk süüdi täpselt ja AINULT selles, et kujunduses ei olnud see varem mainitud disclosure paremini välja toodud. Paljuski on selles "keskmes" olemises süüdi ka eelmise aasta "Kuidas valida kandelina" artikkel ja postitus, millele nende poolt kuidagi ei reageeritud, kuigi inimesed seda nende FB lehel ka palusid või nõudsid. Sellest lähtuvalt ei oodanud me ka nendelt mingit reaktsiooni seekord ning uskusime nendest halvimat - et nad lihtsalt lasid need pildid trükki.

Kogu süü toimunus tahab enda peale võtta fotograaf, aga ma ei taha seda talle kuidagi lubada. See Tohuvabohu elas ise mingit oma elu ning fotograaf järgis oma kirge ja inspiratsiooni, sai ise ka rohelise tule ja uskus minu postituseni, et piltidega sai kõik korda. Mingit pahatahtlikkust ei olnud kindlasti ei tema ega ka (rõhutan veelkord) Pere ja Kodu poolt.

Aprillis ilmuvad Pere ja Kodus korrektsed sidumisõpetused! Mul on tõesti hea meel!



Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar